Nüüd on siis see hetk käes, kui sul on telefoniga pildistamisest villand ja sa oled otsustanud soetada endale elu esimese peegelkaamera. Rõõmus meel ja elevus on aga kiired kaduma, kui fototarvete kaupluses mustmiljon võimalust sinu ette laotatakse ja valida palutakse. Kuidas valida? Mida valida? Megapikslid, sensor, objektiivid, valgustundlikkus, Canon, Sony, Nikon, peegelkaamera, kompaktkaamera… Pea pööritamas tormad sa kauplusest välja ja matad igaveseks maha mõtte osta endale peegelkaamera…

Või siis mitte. Siin on lühike ja pealiskaudne spikker esimese peegelkaamera valimiseks.

Esmalt teeme selgeks mõned mõisted ja nende tähtsuse.

Megapiksel – Enamik tänapäeva kaameraid, olgu siis nutitelefonidesse ehitatud kaamerad, peegelkaamerad, kompaktid või hübriidid, on ehitanud kogu oma reklaami sellele maagilisele sõnale. Megapiksel! Mida rohkem, seda uhkem, eks? Mida rohkem, seda parem? Ei. Megapikslites ei saa mõõta foto kvaliteeti, megapikslites saab mõõta foto maksimaalset füüsilist suurust. Tänapäeval müüakse nutitelefone, kus on kahe- ja kolmekümne megapiksliga kaamerad. Las ma nüüd jahmatan teid – minu peegelkaamera on 16 megapikslit ja sellest on enam, kui küll! Megapiksel on rumal termin ja ainuke, kellele see natukenegi korda peaks minema on pühendunud makrofotograaf.

Sensor – Kaamera süda. Sensori suurus, tüüp, vanus jms parameetrid on need, mis päriselt pildikvaliteedi paika panevad. Sensoreid on väga paljudes erinevates suurustes – alustades nutitelefonides olevatest minisensoritest, APS-C tüüpi crop-sensoritest kuni täiskaadriteni välja. Üldiselt on rusikareegel see, et mida suurem sensor seda parem on pildikvaliteet. Seepärast polegi 30 megapiksline nutitelefon kaugeltki võrreldav 16 megapikslise täiskaader kaameraga. Üldiselt valitakse aga esimest kaamerat ostes kuldne kesktee ja taskukohane APS-C sensor. APS-C on oluliselt suurem nutitelefoni sensorist, kuid väiksem täiskaadrist.

Pildiprotsessor – Sarnane arvutiprotsessorile. See on kaamera sees elav mikrokiip, mis töötleb, mudib ja sätib sinu fotot enne, kui see mälukaardile salvestatakse. Mõistagi – mida uuem pildiprotsessor, seda parem pildikvaliteet.

Fookuspunktid – Pisikesed elukad, kes uurivad sinu fotot, otsivad sealt kontrastsust, valgust ja teravust. Mida rohkem on kaameral fookuspunkte, seda kiiremini ja efektiivsemalt töötab kaamera autofookus. Fookuspunktide arv on tänapäeval väga äärmusest äärmusesse valguv. On olemas kaameraid, millel on alla 10 fookuspunkti, samas on kaameraid, kus fookuspunkte on mitusada.

ISO ehk valgustundlikkus – Nagu nimigi ütleb, tegemist on sensori valgustundlikkusega. Mida tundlikum on sensor valgusele, seda paremaid ja kvaliteetsemaid see kaamera pimedates/keerulistes oludes teeb. Samas peab arvestama sellega, et ISO tõstmine lisab fotole müra ja tapab kvaliteeti. Niisiis tuleb teha valik parima ISO-kvaliteedi suhtega kaamera kasuks.

FPS ehk kaadrisagedus – Kui mitu pilti on sinu kaamera võimeline ühe sekundi jooksul jäädvustama. Need numbrid varieeruvad alates paarist kaadrist kuni 12, 13, ja 15 kaadrini. Kiiret kaadrisagedust läheb iseäranis tarvis hetkedel, kus objektid liiguvad väga kiiresti – sport, loodus, loomad jne.

Video – Kui sa soovid oma peegelkaameraga lisaks pildistamisele ka filmida, on oluline jälgida selliseid asju nagu video resolutsioon ja kaadrisagedus.

Aga mida ikkagi osta? Milline neist näitajatest on kõige olulisem? Sellele küsimusele ühte ja ainuõiget vastust ei olegi. Olulised on nad kõik ja kaamera tuleb valida ikka enese vajaduste järgi. Spordi- ja loodusfotograafid eelistavad tihti kiirema kaadrisagedusega keresid, makrofotograafid jällegi kõrgeid megapiksleid ja head sensorit. Lisaks peab arvestama ka eelarvega. Mida suurem eelarve, seda parem kaamera ja seda kauem saad sa ühe aparaadiga pildistada ilma, et see ajale jalgu jääks. Üks rumalamaid tegusid on osta vana ja kehvake aparaat, selles pettuda, osta natuke parem, ka selles pettuda… Pigem koguda pisut suurem eelarve, osta üks ja korralik masin. Kõige viimaseks punktiks jätsin ma muidugi kõige enam vaidluseid ja tülisid tekitava aspekti…

Bränd. Nikon, Canon, Pentax, Sony… neid võikski jääda loetlema. Kindlasti on inimesi, kes väidavad, et ühe või teise margi vahe on kohutavalt suur, üks jääb teisele silmnähtavalt alla jne. Tegelikult on brändid siiski üsna võrdsed ja valik taandub enamasti isiklikule eelistusele. Kellele ema, kellele tütar. Enamasti seisneb vahe pigem välimuses, aparaadi kujus, nuppude asetuses ja kasutajakogemuses. Selle koha pealt soovitan ma käia fotopoodides erinevate brändidega tutvumas, neid käes hoidmas ja katsetamas. Ka konkreetse kaamera rentimine lühikeseks ajaks ei ole üldse halb mõte. Küll aga panen ma südamele seda, et kaamera marki tuleb ettevaatlikult ja hoolikalt valida. Enamasti ühe margi objektiivid teise margi kaamerale ei sobi, seega hilisem margivahetus tähendab pea terve fotokoti sisu vahetust. See võib aga küündida mitme tuhande euro suuruse kahjuni.