Tekstide, fotode ja muude materjalide kopeerimine on omaniku loata keelatud. Kui soovid mõnda fotot või materjali kasutada, siis palun võta ühendust.

Fotovarustuse hooldus

Minu käest on küsitud, et kui tihti juhtub seda, et ma terve kotitäie oma fotovarandust kuhugi professionaali juurde puhastusse viin. Kui nüüd päris aus olla, siis teen ma seda haruharva ja vaid äärmisel vajadusel. Enamikel juhtudel eelistan ma oma tehnikat ise hooldada ja puhastada, sest õigete töövõtetega on see küll üsna ajakulukas, ent väga lihtne. Selles postituses üritan ma lühidalt kirja panna kõik kasulikud nipid, mida ma ise tavaliselt kasutan.

NB! Tegemist on lihtsalt hariva blogipostitusega. Need ei ole soovitused ega õpetused – kui Sa pole endas kindel, siis tasuks oma tehnika puhastamine professionaalidele usaldada.

Enne puhastama asumist kogun ma lisaks tehnikale kokku kõik vahendid, mida võib töö käigus vaja minna. Tavaliselt on nendeks antistaatilised puhastuslapid, suruõhk ja vatitikud. Kohe kindlasti ei kuulu vajalike vahendite hulka mitte ükski kemikaal, vedelik ega puhastusvahend – nendest on üldjuhul kordades rohkem kahju, kui kasu.

Objektiive hooldades alustan ma objektiivikorkidest ja välispinnast. Ma veendun, et igal objektiivil küljes olevad kaitsekorgid oleksid terved, puhtad ja sobivad antud objektiivile. Seejärel puhastan ma suruõhuga kogu pinna, pöörates erilist tähelepanu fookus- ja zoomirõngaste vahel olevatele pragudele, kuna nende sujuv ja veatu töö on kriitilise tähtsusega. Seejärel pühin ma antistaatilise lapiga kogu välispinna üle ja vajadusel tegelen välispinnale sattunud tõrksa mustusega. Tavaliselt olen ma selleks hetkeks tööga rahul ja võin liikuda objektiivi klaaside puhastamise juurde.

Seda kirjeldust alustan ma taaskord hoiatussõnadega. Mitte mingil juhul ei tohiks objektiivi klaasidele sattuda kemikaale, puhastusvahendeid või mud säärast vedelikku. Samuti tuleks eemal hoida kõikvõimalikud primitiivsed kaltsud, salvrätid ja särgisabad. Kõige ohutum variant on kasutada fotokauplustes müüdavat spetsiaalset objektiivipliiatsit ja antistaatilisi mikrofiiber-lappe.

Esmalt kostitan ma objektiivi klaase samuti suruõhuga, et lahtised tolmukübemed sealt lendu puhuda. Seejärel kontrollin ma visuaalselt, kas mõni koht klaasil vajab põhjalikumat puhastust või eraldi tööd, mida teostan objektiivipliiatsi ja antistaatilise lapiga. Kui raske töö on tehtud, puhastan ma objektiivikorgid suruõhuga ja komplekteerin objektiivi kokku. Neid samme kordan täpselt nii mitu korda, kui mitu objektiivi puhastust vajavad.

Kaamerakere hooldades olgu öeldud, et peegli ja sensori hooldust ma ise ei tee. Seda lihtsal põhjusel – risk midagi kihva keerata on liiga suur. Kui peegel või sensor vajab puhastust, siis läheb kaamera pikema jututa professionaali juurde hooldusesse. Küll aga puhastan ja hooldan ma regulaarselt kaamerakere, kaamera ekraani, välgukinga, nuppude vahelisi pragusid jne. Räpasemate kohtade jaoks on taas abiks mikrofiiberlapid, kitsamates kohtades vatitikud (ettevaatlikult!).

 

Lisaks kõigele ülalmainitule tasuks kindlasti üle korrata ka elementaarsed reeglid, mille järgimisel pikeneb tehnika eluiga mõnel juhul lausa mitmekordselt.

Esiteks – Objektiive müüakse koos otsakorkidega väga kindlal põhjusel. Kui sa just parasjagu ei pildista, siis kata objektiiv korgiga.
Teiseks – Objektiivi vahetades ole väga hoolikas ja toimi läbimõeldult. Keset liivatormi, paduvihma või paksul tolmuses heinaküünis objektiivi vahetamine ei pruugi kuigi hästi lõppeda.
Kolmandaks – Kasuta võimalikult palju kaitsevahendeid. Tänapäeval müüakse kaitseklaase kaamera ekraani kaitsmiseks, samuti tasub objektiivi ees hoida läbipaistvat UV filtrit, mis võib õnnetuse korral päästa objektiivi “elu”.
Neljandaks – Korralik kaamerakott on investeering, aga see investeering tasub end üsna kiiresti ära. Veendu, et kott oleks piisavalt suur, korralike pehmendustega ja võimalikult ilmastikukindel.