Tekstide, fotode ja muude materjalide kopeerimine on omaniku loata keelatud. Kui soovid mõnda fotot või materjali kasutada, siis palun võta ühendust.

Poolkaader vs. täiskaader

Kauges igihaljas minevikus oli aeg, kus pildistati ainult filmile ja kõikidest filmiformaatidest kõige populaarsem oli loomulikult 35mm. See maagiline number on sellest ajast saati fotograafiamaailma kuldreegel ja alustala. Digiajastu saabumisega hääbus filmile pildistamine aga sootuks ja tänapäeval harrastavad seda vaid üksikud asjaarmastajad ja retro-fotograafid. Digiajastu saabumisega saabusid ka uued standardid.

Enamikel digipeegelkaamerate põues tuksub pildisensor, mis on oluliselt väiksem, kui 35mm filmiformaat. Esimene 35mm suurusele vastav pildisensor toodeti alles aastal 2002.

Mõistete “täiskaader” ja “poolkaader” ristiisaks võib lugeda Canonit, kes hakkas esimesena tootma täiskaadriga kaameraid. Nad hakkasid oma 35mm sensoriga kaamerat kutsuma täiskaadriks ja nõnda saigi ülejäänud kaameratest ühtäkki poolkaader. Seda turundustrikki saatis üllatav edu – paljud professionaalsed fotograafid tundsid, et poolkaader on justkui poolik kaamera, poole väiksema väärtusega kaamera ja õige pea hakati ümber lülituma täiskaadriga süsteemidele.

Küsimus on aga selles, kas täiskaader on oma olemuselt poolkaadrist üle? Kindlasti on igal fotograafil sellele küsimusele isemoodi vastus. Igal fotograafil on oma eelistus ja kindel põhjus, miks nad vastavalt poolkaadriga või täiskaadriga süsteemi valinud on.

Et valik ka teile lihtsamaks teha, siis siin on mõned täiskaadri eelised:

1)Hämaras pildistamise võimekus

Digitaalsetel pildisensoritel on tibatillukesed valgussensorid, mis püüavad läbi objektiivi paistva valguse sensorile ja niiöelda “toodavad” sellest foto. Kuna täiskaadri pildisensor on oluliselt suurem, suudab see ka palju rohkem valgust talletada ja luua palju madalama pildimüraga fotosid. Fotograafid, kes pildistavad kontserte, üritusi, öist linnamelu ja muud hämaraid olukordi, kannavad enda fotokotis kindlasti täiskaadriga kaamerat.

2)Teravussügavus ja bokeh

Ehkki enamikel “seebikarpidel” ja odavamatel kaameratel on tänapäeval uhked f/1.8 objektiivid, ei ole nendega võimalik luua üliväikest teravussügavust ja sulaklaasina tunduvat bokeh-i. Põhjus selleks on väga lihtne – sensori suurus on otseses seoses teravussügavusega. Kuna täiskaadri sensor on suurem, kui poolkaadri sensor, siis täiskaadriga on võimalik luua oluliselt kitsam teravussügavus ja sujuvam bokeh. See omakorda tähendab, et väga paljude portreefotograafide eelistuseks on täiskaadriga süsteem.

3)Profitasemel kaamerad

Väga paljude fotograafide pahameeleks on kujunenud nii, et kõige võimsamate lisade, võimaluste ja näitajatega kaamerad on pahatihti just täiskaadriga kaamerad. Näitena võib tuua, et täiskaadriga Nikon D6 suudab tulistada 14 kaadrit sekundis. Poolkaadritest pole talle ainsatki võrdset vastast, isegi ligilähedale jõuavad neist mõned üksikud. Sarnaseid näited on erinevate võimaluste kohta lõputult. Kõige paremad, uuemad ja innovaatilisemad lisad poogitakse külge justnimelt täiskaadriga kaameratele.

Küll aga tuleb tunnistada, et elu täiskaadriga ei ole mitte ainult lust ja lillepidu. Nagu igal asjal siin maailmas, on ka täiskaadriga kaamera puhul hulgaliselt miinuseid. Neist suurimad on näiteks:

1)Hind

Täiskaadriga kaamerate tootmine on oluliselt kallim, kui poolkaadriga kaamerate tootmine. Lisaks sellele, nagu juba öeldud, tulevad täiskaadrid tehasest välja kõige uuemate ja võimsamate lisadega, mis kergitavad kaamera hinda veelgi. Täiskaadriga kaamera ostul tuleb arvestada, et fotograafi rahakott jääb märkimisväärselt kergemaks.

2)Väiksem suurendus ehk zoom

Täiskaadriga kaamera suudab pildile kanda oluliselt laiema nurgaga kujutise. Mõningates olukordades võib see olla suureks eeliseks, kuid teisalt on see üsna suur miinus – näiteks ornitoloogide ja metsloomade pildistajate seas. Põhjustesse ja selgitustesse pikemalt süvenemata võib lihtsalt tuua näite, et kui täiskaadriga kaamera ees olev zoom-objektiiv on 150-600mm fookuskaugusega, siis poolkaadri ees on seesama objektiiv võrdne umbes 225-900mm objektiiviga. Väikeste lindude, kergesti ehmuvate loomade ja muude kaugel asuvate subjektide pildistamisel on see vägagi kolossaalne vahe.

3)Kaal

Kuigi suurem sensor ise kaalub ehk paarkümmend grammi rohkem, kui poolkaadri sensor, on täiskaadriga fotograafi kaamerakott alati raskem. Põhjus selleks on väga lihtne – täiskaadriga kaamerakered on alati raskemad, suuremad ja rohmakamad. Lisaks sellele nõuab täiskaadriga kaamera hoopis suurema ja raskema ülesehitusega objektiive. See aga toob meid viimase miinuspunkti juurde…

4)Objektiivide hind ja saadavus

Täiskaadriga kerele mõeldud objektiivid on üheksal juhul kümnest kallimad, kui poolkaadri objektiivid. Samuti on nad raskemad, neid on vähem saada ja nende järelturg on oluliselt väiksem. Teada-tuntud fakt on see, et poolkaadriga kaamera saab kasutada nii poolkaadrile kui täiskaadrile mõeldud objektiive. Täiskaadriga kaamera saab kasutada aga ainult täiskaadrile mõeldud objektiive – poolkaadri objektiivid võivad nendega küll füüsiliselt ühilduda, kuid pildistatud tulemus jääb moonutatud, äärtest pime ja inetu vinjetiga.

Kokkuvõttes võib öelda, et igaks tööks on oma tööriist ja iga fotograaf eelistab oma vajadustele vastavat süsteemi. Plusse ja miinuseid on mõlema puhul – sinu tööks on otsustada, millise süsteemi plussid on olulisemad!